AS-i Harju Elekter Group majandustulemused, 1-9/2023

Harju Elektri 2023. aasta kolmanda kvartali majandustulemus oli jätkuvalt kasumlik. Tugev kasum on Harju Elektri tähtsaim jätkusuutlikkuse eesmärk, ilma milleta pole võimalik huvigruppide kasvavaid ootusi täita. Kolmandasse kvartalisse jäi mitmeid olulisi ja õnnestunud sündmusi: tütarettevõtete tegevjuhtide määramise Rootsis ja Soomes; Elektrilevi hankelepingu võitmine alajaamade tarnimiseks järgmiseks viieks aastaks; ning väljumine hulgi- ja jaekaubanduse ärist Eestis. Kuigi Rootsi tütarettevõtte üksikud aastaid tagasi sõlmitud projektitööde lepingud on osutunud oodatust kahjumlikumaks, on Rootsi turu potentsiaal ning meie toodete vajadus piisav, et jätkata pingutusi Rootsis tehase käivitamisega ning kasumisse jõudmisega järgmistel kvartalitel ja aastatel. Hinnates Harju Elektri majandusseisu tervikuna ning kontserni juhtimisstruktuuri ümberkorraldustest tingitud arengut, võib Harju Elektri 55. tegutsemisaastat tähistades tulemustega rahul olla.

Müügitulu ja finantstulemused

Kontserni aruandekvartali müügitulu oli 56,2 (2022 III kv: 46,1) miljonit eurot, kasvades võrreldava perioodi suhtes 22,1%. Üheksa kuu müügitulu suurenes võrreldava perioodi suhtes 26,3%, olles 158,3 (2022 9k: 125,3) miljonit eurot. Valdava osa müügitulu kasvust andis elektriseadmete müük, suurenedes kvartalite võrdluses 11,7 miljonit eurot. Üheksa kuu võrdluses kasvas elektriseadmete müügitulu 39,4 miljoni euro võrra.

Kontserni äritegevuse kulud olid aruandekvartalis kokku 52,4 (2022 III kv: 44,3) ning üheksa kuuga 150,4 (2022 9k: 127,8) miljonit eurot. Valdava osa äritegevuskulude tõusust andis müüdud toodete ja teenuste kulude kasv, mis jäi mõlemas perioodis alla müügitulu kasvutempole, kvartalis 0,8 ja üheksa kuu võrdluses 6,1 protsendipunkti võrra.

Turustuskulud olid aruandekvartalis 1,4 (2022 III kv: 1,3) ning üldhalduskulud 2,2 (2022 III kv: 2,7) miljonit eurot. Üheksa kuu turustuskulud kokku olid samas suurusjärgus, mis aasta varem – 4,1 miljonit eurot ning üldhalduskulud 7,5 (2022 9k: 8,2) miljonit eurot.

Tööjõukulud mõlema perioodi võrdluses kasvasid, olles vastavalt 9,3 (2022 III kv: 7,5) ja 29,5 (2022 9k: 25,3) miljonit eurot. Valdava osa tööjõukulude kasvust andis personali juurdekasv ning keskmise töötasu kasvu mõjutas üldisest majanduskasvust sõltuv palgasurve.

Aruandekvartali brutokasum oli 7 378 (2022 III kv: 5 803) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 13,1% (2022 III kv: 12,6%). Ärikasum (EBIT) oli 3 846 (2022 III kv: 1 691) tuhat eurot. Kolmanda kvartali ärirentaabluseks kujunes 6,8% (2022 III kv: 3,7%). Aruandekvartali puhaskasum oli 3 393 (2022 III kv: 1 406) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli kolmandas kvartalis 0,18 (2022 III kv: 0,08) eurot.

Üheksa kuu brutokasum oli 19 372 (2022 9k: 9 751) tuhat eurot ja brutokasumi marginaal 12,2% (2022 9k: 7,8%). Üheksa kuuga teeniti ärikasumit (EBIT) 7 323 (2022 9k: ärikahjum -2 482) ning puhaskasumit 5 026 (2022 9k: puhaskahjum -3 085) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli 0,27 (2022 9k: puhaskahjum aktsia kohta -0,17) eurot.

Põhitegevusala ja turud

Kontserni põhitegevusala, tootmine, moodustas kontserni aruandekvartali müügitulust 95,2% (2022 III kv: 89,3%). Tootmissegmendi müügitulu kasvas kvartalite võrdluses 30,1% ja üheksa kuu võrdluses 34,9%, olles vastavalt 53,6 ja 150,1 miljonit eurot.

Kontserni suurimad sihtturud on Eesti, Soome, Rootsi ja Norra, kuhu müüdi aruandekvartalis kokku 81,7% (2022 III kv: 92,6%) kontserni toodetest ja teenustest.

Kolmandas kvartalis teeniti Eestist müügitulu 5,1 (2022 III kv: 8,9) miljonit eurot, mis on 3,8 miljonit vähem kui aasta varem. Üheksa kuu võrdluses vähenes müügitulu 7,0 miljoni euro võrra 15,6 miljoni euroni. Müügitulu vähenemine mõlema perioodi vaates on valdavalt seotud Eesti elektrikaupade projekti- ja jaemüügi tegevuse lõppemisega ja elektriseadmete müügi vähenemisega lepingulistele klientidele.

Müügitulu Soome turule oli kolmandas kvartalis 20,5 (2022 III kv: 21,8) ja üheksa kuuga 63,7 (2022 9k: 60,6) miljonit eurot. Valdava osa müügitulude kasvust andsid automaatikaseadmete ja madalpinge jaotusseadmete müük võtmeklientidele. Kontserni suurimale turule müüdi aruandekvartalis 36,5% (2022 III kv: 47,3%) Harju Elektri toodetest ja teenustest.

Rootsi turu müügitulu kasvas alajaamade müügi suurenemise ja projektiäri kasvu toel, olles aruandekvartalis 7,7 (2022 III kv: 6,4) ja üheksa kuu kokkuvõttes 23,3 (2022 9k: 15,8) miljonit eurot. Rootsi moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 13,7% (2022 III kv: 14,0%).

Norra turult teeniti müügitulu aruandekvartalis oli 12,6 (2022 III kv: 5,5) ja üheksa kuuga 28,1 (2022 9k: 12,9) miljonit eurot. Norra turg moodustas aruandekvartali müügitulust 22,4% (2022 III kv: 12,0%), kasvades Soome järel teiseks suurimaks turuks.

Investeeringud

Harju Elekter investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 5,0 (2022 9k: 3,1) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvarainvesteeringutesse 4,2 (2022 9k: 1,6) miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 0,6 (2022 9k: 1,1) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,2 (2022 9k: 0,4) miljonit eurot. Enamus aruandeperioodi investeeringutest suunati Allika Tööstuspargi Reimax Electronics OÜ-le välja renditava tootmishoone ehitusse, mis valmib aasta lõpus. Lisaks investeeriti teistesse kinnisvaraobjektidesse, tootmistehnoloogilisse põhivarasse ning tootmis- ja protsessijuhtimissüsteemidesse.

Kontserni pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus oli aruandekuupäeva seisuga kokku 32,5 (31.12.22: 23,7) miljonit eurot. Teises kvartalis teostatud finantsvara ümberhindlusest kasvas OÜ Skeleton Technologies Group investeeringu hinnanguline õiglane väärtus 8,8 miljoni euro võrra 30,6 miljoni euroni. Kolmandas kvartalis õiglast väärtust ümber ei hinnatud.

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 5,0 euro tasemel. AS-il Harju Elekter Group oli 30.09.2023 seisuga 11 269 aktsionäri. Aruandekvartali jooksul suurenes aktsionäride arv 95 võrra.

Priit Treial
Finantsjuht ja juhatuse liige
Tel 674 7400

Manus

• HEG vahearuanne III kv 2023